Austraalia

Ega ma ju tegelt ei tea, kuhu mu nõud reisivad, kui mina nad uuele omanikule üle annan. Arvatavasti kõige kaugem punkt? Austraalia!

Aitäh pildi eest, Mirje!

 

No 87 – 1999

Mulle meeldib teha tellimustöid. Eriti kui on natuke vabad käed või saab ise midagi vahvat välja pakkuda.

Liis soovis oma sõpradele kruuse, sest täitus 15 aastat sõprusest. Nõudeid oli vähe ja valikuid palju. Päris mitu päeva seedisin ja sorisin ja mõtlesin. Ja leidsin tsitaadi. Leidsin mitu, aga valisin sellise – “Tõeline kahekõne sõprade vahel toimub vaikuses. Mitte ütlemine, vaid see, et ütelda pole vajagi, on see, mis loeb.” Margaret Lee Runbeck, 1905-1956

Kolm inimest on taaskord rõõmsamad!

No 86 – sool ja leib

Ühel päeval saime kutse soolaleivale. Otsisin selle peale kohe savi välja. Väiksed mõtted paberile ja pinnalaotused valmis joonistada. Igaks juhuks ei julgenud värvi lisada, et äkki ei sobigi muidu uude kodusse.

Värvilised variandid tulemas!

No 77 – metsavennad

Üks armas sõber ajab metsavenna asju. Kõigepealt vormisin temale endale ühe säärase tassi. Nüüd tegin neid juurde!

Loe metsavendlusest rohkem: https://www.facebook.com/mvennad

No 66 – neid on veel

Kes kavalad olid ja Tähelepanu! Valmis olla! Vahetan! lehte kaesid, nägid, et lisaks No 63 postituses kajastatud mustale komplektile tegin ka sinise, kollase, roosa ja oranži.

Komplekti kujunemises just selliseks on süüdi päris mitmed asjad. Kõigepealt see, et kodus on mul üks tumeroheline tass, mis mulle väga meeldib. Mitte ta värv, aga just kuju ja sang. Katsetades nüüd sarnaseid, on selgeks saanud, et sang sellisel kujul ei tööta – vähemalt mitte nii suure kruusi puhul, kui mina seda soovin. Kuna EKAs õppides üks kursakaaslane sai oma eripärase sanga eest hindamisel pragada, siis oli mõte päris pikka pikka aega täiesti kinni ning midagi uut pähe ei tulnud.

Nüüd kui Karini juures puupõletust tegemas käisime siis läks mõte veidi lahti. Nagu ikka on keraamikul omal kodus oma tehtud asju ainult siis, kui see on miskit pidi praak. Nii õnnestuski ühest vahva ja lemmikuks sangaks saanud tassist teed juua. Tänaseks päevaks ongi komplekt uuenduskuuri läbinud ning nüüd on sangad teistsugused.

Tassi kujuga on ka nii, et hea oleks teha ju alt sirgeid profiilis n.ö ristkülikukujulisi tasse. Palju lihtsam oleks. Aga mulle ei meeldi lihtsam vastupanu, kui ma seda just ise leiutanud ei ole. Nii pusisin alt kumera põhjaga tassi teha ning leiutasin süsteemi. Treipingil on see kergesti saavutatav, aga kodus käsitsi? Sugugi mitte lihtne. Aega vajab kordades rohkem, kui kandiline. Ja kui siis veel pragu tekib peale ahjus käiku, on kibe maik suus.

N.ö vanad komplektid, mis osalt on omale juba ka omanikud leidnud.

Sinine (asub uues kodus)

Kollane (otsib kodu)

‘

Roosa (asub uues kodus)

Postituses No 63 kajastatud must komplekt (otsib kodu)

Kuna ise olen rohkem tee kui kohvi sõber, siis iga komplekti juures on ka teesõel. Edaspidi ei mingit lapileotist vaid mõnusa aroomiga õige puru tee!

Täna lähen valmistan oranžile komplektile uue tassi – sellele tuli põletuses pragu sisse ning rändas minu praakide kasutuse kogusse.

No 65 – esimene puupõletus

Jah, uskumatu, on veel endiselt asju, mida saan esimest korda teha.

Alguses olin kogu protsessi suhtes suht jahe. No oli ju tehtud maapõletust ja tünnipõletust. Eks ma küll teadsin, et eelmised oma olemuselt totaalselt teised, aga ikkagi suhtusin sellesse puupõletusse kuidagi jahedalt.

Ahi oli tore küll muidu.

Pakkisime siis asjad sisse ja tegime juba vaikselt tuld. Piilusime aegajalt ikka sisse ka. Alguses oli tore vaadata, mida koonused teevad ja kuidas kõik helendab. Lõpuks oli avast näha vaid ühtlane helepunane värv.

Peale 13h ahju ümber toimetamist olid koonused kukkunud ja tuli sulgemise aeg. Kostnast tuli uhket suitsu.

Nüüd tuli 39h kannatada, et näha mis välja tuli. Tuli ju tuhk käivad ahjus ringi nii nagu nemad tahavad. Nii tulebki iga kord oma moodi tulemus.

Lõpuks siis juhtus nii, et need ahjust välja tulnud esemed võlusid mind. Tulemus on kuidagi ehtne. Mitte et elektriahi ja sealt tulev glasuuritud asi oleks võlts, aga… Ehk on parem väjendusviis, et ese pole nii poodne – ei ole selline üdini puhas, sile, ühtlane ja steriilne.

Ootan järgmist puupõletust.

No 52

Ma tahaksin teha ka savist pokaale. Lehest keerates ei ole häid lahendusi leidnud. Kui suvel treisin, siis katsetasin treides. Enamvähem võib rahule jääda.

Nüüdseks on need juba omale armsa omaniku leidnud.

🙂

No 41 – selle sügise isiklik hitt

See oli teine disain, mis treimist vaataval isikul tekkis. Esimene oli puhas omakasu :), teine aga ilmselt puhas ideevälgatus. Kõige olulisem oligi disaineri arvates eseme nimi: kiire kohvijooja tass. Kui ese valmis oli, siis juba tuli, et seest peab olema kindlasti hele, sest tumeda sisuga kruusist pidi olema imelik juua ja väljas pidi olema havanna.

Sügisesel Uue Maalilma tänavaturul sai sellest hitt-toode.

Mõnusat kasutamist!

No 28

Ilus 🙂

Ja rahul… 🙂

Armas Liis, veidike värvi sinu päeva ja koju. Mõnusat kasutamist!