No 104 – kalad

Kalad on uued porgandid!

Ja nii ongi!

Austraalia

Ega ma ju tegelt ei tea, kuhu mu nõud reisivad, kui mina nad uuele omanikule üle annan. Arvatavasti kõige kaugem punkt? Austraalia!

Aitäh pildi eest, Mirje!

 

No103 -rukkililled

On inimesi, kes minu täiskasvanuea keraamikategemistele on algusest peale kaasa elanud. Mirje tõi tabavalt välja, et minu esemed on palju muutunud. Jaa, tohutult. Kohati on isegi piinlik, kui vaatan oma esimesi töid, mis on välja rännanud. Mitte et neil midagi viga oleks, ei, funktsioaalsuselt ja tehniliselt on kõik ok. Lihtsalt minu stiil on muutunud – olen ise kasvanud ja maitse on ka, ma ei tea, arenenud? Või olen lihtsalt jonniga teinud neid “kiiksuga” asju mis mulle meeldivad. Kui ma saaks, siis kannaksin 100% mustritega asju. Ja omaksin kõike mustrite ja värvidega ägedaid asju. Nüüd, tänu muutunud keraamikale, näen, et selliseid asju on veel.

Igaljuhul Mirje tuli enne jõule välja ideega, et temal on vaja rukkililledega vaagent/taldrikut. Esimese hooga suurendasime kohe läbimõõtu – et ikka plaadikoogi asemel ka terve tordi saaks panna. Järgmise hooga võttis see rukkilill mind sügavalt mõtlema. Esimese visioonina tuli kohe pähe omaaegne, äkki isegi Siimusti keraamika?, tehtud vaas kolme rukkililleõiega. Olen aga kindlalt otsustanud, et kui midagi teen, siis selles omas võtmes, mis mulle omale tundub, et õnnestub järjest rohkem. Nii ma siis jonnisin. Ostsin isegi poest polümeersavi ja tegin templi – esimest korda! Ja siis silma järgi, mitte mustrilehe abil, paigutasin rukkililled savile. Ja tulemus…

Kuna ise üle anda ei saanud, siis kodune kvaliteedikontroll ütles, üle andes, et ilus on. Seda pole varem juhtunud!

No102 – masin

Iga päev, alates eelmisest postitusest, mõtlen, et täna peab jõudma või peab kokku võtma ja kirjutama. Ilmselgelt ma vajaksin masinat, mis kõik mu mõtted kirja paneks ja siis kui ütlen lõppu “blogisse”, siis on mul siin kohe mingi mustand valmis. Ma ei harrasta kunagi siin pikka juttu, sest minu miinus on liialt lohisevad ja keerukad laused. Lisaks pole pika jutu mees. Ühe lausega saab enamasti kõik välja öelda. Ja fakt on fakt, mida selle ümber ikka jahuda ja arutleda 😀

Niisiis olen jõudnud mõelda, et peaks postitama need vaagnad, mis tegin. Nendel on n.ö uut tüüpi muster. Esimese sellise tegin kaasa Haapsalusse Valge Daami Päevade laadale. Tulemus oli väga mõnus. Isegi kodus öeldi, et see on hea. Seejärel tahtsin veel joonistada ja siin nad siis nüüd on…

Neid näitasin ühele vahvale inimesele, kes arvas, et üks neist võiks tema koju reisida. Lõppkokkuvõttes reisis koju hoopis uus vaagen-taldrik.

See ese rändas Tartusse. Saatsin esimest korda keraamikat pakiga. Omniva teenindaja vaatas mind imeliku pilguga, kui neilt kasti küsisin, mis mahub S suurusesse boksi. Küsis, et kas mul on ese kaasas, mida soovin saata. Tõmbasin siis käekotist, jah kärkotist!, kauss-vaagna välja. Vaatas veel imelikumalt! 😀 Arvas, et seda ei peaks küll saatma. Ma olin veendunud, et peab küll saatma. Sain kasti kätte. Kodus pakkisin eseme korralikult sisse ja valmistusin netis maksma. Sisestan mina kõik andmed ära ja oh sa imet, e-teenindusega oli mingi rike ja paluti hiljem sinna pöörduda. Ilgelt nõme on see, et kõik andmed tuleb uuesti täita. Ma ei näinud kohta, et oleksin saanud salvestada, et maksma lähen pärast vms. Nii ma siis tegin seda kolm korda. Kolmandal õnnestus. Printisin välja ja siis automaadi juurde. Seal läks kõik ladusalt. Nüüd tuli vaid pöidlaid hoida, et terveld kohale jõuaks ja et omanikule meeldiks ka! Lõpuks olid kõik osapooled rahul. Cool!

Äärmiselt äge on selliseid pilte saada. AITÄH pildi saatmise eest. Lahe, et minu asjad on kellegi kodus. Keegi reaalselt kasutabki neid igapäevaselt! See kasutamine on minu jaoks väga oluline, sest lapsepõlves tehtud tööd seisid vaid kapiäärel. Osalt seepärast, et need ei pidanud vett ja teisalt, sest mis sa lapse nikerdusega, millel otstarvet ei olegi ikka teed. Ja nii need kapiääred ja kapid neid täis olidki…

Las nõud täidavad oma eesmärki – kasuta neid. Ära muretse, ei lähe katki. Ja kui lähebki?! Teeme uue!

No 101 – uus muster

Aega on vähe, aeg on limiteeritud!

Kuigi tundub, et ei toimu midagi, siis tegelikkus on hoopis midagi muud. Sahmida tuleb mitmel rindel. Keraamikale olen võtnud oma aja. See tähendab, et nõud ja pesu on rohkem pesemata ja/või kodu koristamata. Aga ju peab nii olema, sest täna selgus, et see kõik on olnud seda väärt.

Viimase ahjutäiega olen äärmiselt rahul. Kohe nii rahul, et tõttaks seda kuskile poodi riiulile panema. No, et teised näeks, müük on teisejärguline. Aga pole poodi… Veel…

Uus muster, uued vormid!

No100 – nautides medaleid

Sporti tehes on mul alati soov jõuda kuskile ette (kui just piljardit ei mängi). On väga meeldiv, kui koju saab tulla medaliga. Seepärast meeldivad mulle need kannatuse tunnid kõige rohkem, mis premeeritakse alati, sõltumata tulemusest, medaliga. Lisaks medali võitmisele meeldib mulle neid ka valmistada. Viimaste tegemise otsus sündis ühel kiirel päeval. Ja paari tunniga oli idee olemas ja katseeksemplargi valmis. Siis tuli neid valmistada ~30tk. Nii saigi, ajaga võidu joostes,kõik valmis tehtud. Arvestades, et sundisin savi palju, ei olnudki kadusid. Sundimise all mõtlen siis seda, et kuivatasin võimalikult kiiresti. See ei ole just mõistlik tegevus, sest pragu/praod on sellistel puhkudel lihtsad tulema. Isegi siis, kui see on vaid tükk plaati. Ei tea, kas mingi tunnetus hakkab tekkima? Või oli see õnn, mis taaskord end lotovõiduks ei vormistanud vaid hoopis pragudeta savis ilmutas?!

No 99 – joonistatud kausid

Mul on hea meel, et olen leidnud selle oma – stiili mis mulle meeldib. Ideed tulevad öösel unes. Vahest hoopis täiesti suvalisel hetkel. Eneseleidmine algas sellises võtmes kaussidest. Tänaseks on käekiri ilmselt muutunud ning edasi arenenud, kuid endiselt naudin nende tegemist. Kui pole ammu meisterdanud, siis tekib kohe igatsus. Nagu praegu…

Hommikukohv

Kohvijooja on minust saanud viimasel ajal. Mulle meeldib nädalavahetust alustada lahja piimakohviga. Hetkel piisab lahustuvast piimaga.  Ei mingit spetsiaalset masinat või algainet.

Just kodus maitseb kohv hästi. Küsimus on ilmselt kruusis – üks esimesi. Juba 5a vana, kui vaadata põhja märgitud aastat. Aeg lendab!

I N V E N T U U R

Mis mul on ja mida pole? Ja see mis on, mis värvi see on?