No 104 – kalad
Kalad on uued porgandid!
Ja nii ongi!
Kalad on uued porgandid!
Ja nii ongi!
Aega on vähe, aeg on limiteeritud!
Kuigi tundub, et ei toimu midagi, siis tegelikkus on hoopis midagi muud. Sahmida tuleb mitmel rindel. Keraamikale olen võtnud oma aja. See tähendab, et nõud ja pesu on rohkem pesemata ja/või kodu koristamata. Aga ju peab nii olema, sest täna selgus, et see kõik on olnud seda väärt.
Viimase ahjutäiega olen äärmiselt rahul. Kohe nii rahul, et tõttaks seda kuskile poodi riiulile panema. No, et teised näeks, müük on teisejärguline. Aga pole poodi… Veel…
Uus muster, uued vormid!
Mis mul on ja mida pole? Ja see mis on, mis värvi see on?
Vahva mees ütles mulle kuldsed sõnad: “Kui vorm ei ole juba see, siis ei ole mõtet mõelda, et päästan pärast glasuuriga. Löö parem kohe katki!” Ja nii ongi… Kui selline vorm on tekkinud ja pole päris sinu oma, siis ikka saab mõeldud, et nii palju tööd on tehtud ja väga pole vigagi ju. Siis jõuad glasuurini ja nuputad midagi sobivat. Lõpuks kui asi käes, siis ei ole ikka see. Ja siis võtad juba haamri ja viid teetäiteks – kui õigel ajal reageerida, siis saab samast materjalit hoopis midagi uut luua. Raisatud aega on lõppkokkuvõttes vähem ning energiat samuti. Kõigepealt tuleb sellised asjad ära tunda ja siis on vaja leida endas selgroog – tunnistada, oma asjade seast, et see on hea ja see ei ole. Lõpuks tuleb tõdetu täide viia.
Mulle omale nii meeldib mõte, et enne pulmi ei lähe ma vanalinna küpsetisi müüma vaid teen hoopis vahvate inimestega rõõmsalt midagi toredat. Minu juurde sattuski veel üks pruut. Veetsime koos toredad tunnid. Äärmiselt vahva oli. Loodetavasti sai tüdrukud savipisikuga nakatatud.
Kausi viis omale koju pruut ning sõbrannad vahvad plaadid.
Maris soovis oma armsale tütrele komplekti. Nõudmisi oli kaks – nimi ja põder. See põder ajas kuidagi juhtme kokku. Kujutasin ette pruuni suurt looma ja kuidagi ei seostunud armas 1a tüdrukutirts. Kuna Maris juba nii kaua oli oodanud, siis võtsin ükspäev kätte ja tegin ära.
Üks asjahuviline ütles – tegelikult päris tabavalt – neoonpõder. Tõepoolest, päriselus mõjub punane veidi neoonsena. Alguses veidi kripeldas ka. Täna nägin Andra Miat, ja see neoon, see sobib nagu rusikas silmaauku 😉